Eesti
English Nederlands
Eesti ja Holland »

Eesti-Hollandi suhted

06.04.2018



 

Eesti ja Hollandi suhteid iseloomustab sarnane arusaam euroopalikest väärtusest ja panustamine Põhja-Atlandi ruumi julgeoleku tagamisse, mis loovad kindla põhja harmooniliseks, tihedaks ja vastastikku kasulikuks koostööks. Viimase aasta jooksul on intensiivistunud eriti kaitse- ja küberkoostöö.

Holland tunnustas Eesti Vabariiki de facto 26. juunil 1920, de iure 5. märtsil 1921 ning taastunnustas 2. septembril 1991. Diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991.

Eesti suursaadik Hollandis Kaili Terras esitas oma volikirja kuningas Willem-Alexanderile 6. septembril 2017. Hollandi suursaadik Eestis on Karen van Stegeren, kes esitas oma volikirja 7. septembril 2016.


Eelmised Hollandi saadikud Eestis:

•Rüütel Willem L.F.C van Rappard             (1922-1937, resideerus Kopenhaagenis)
•Rüütel H.W.G.M Huyssen van Kattendijke(1937-1938, resideerus Kopenhaagenis)
•L.P.J. De Decker                                        (1938-1940, resideerus Riias)

•Joanna van Vliet                                      (2001-2005)
•Hans Glaubitz                                          (2005-2006)
•Henk Ary Christiaan van der Zwan          (2006-2010)
•Maurits Robbert Jochems                         (2010-2012)
•Jos Schellaars                                          (2012-2016)
 
Eelmised Eesti saadikud Hollandis:

•Oskar Kallas                                            (1923-1934, resideerus Londonis)
•Friedrich Akel                                           (1934-1936, resideerus Berliinis)
•Karl Tofer                                                 (1936-1939, resideerus Berliinis)
•Rudolph Möllerson                                   (1939-1940, resideerus Berliinis)

•Clyde Kull                                                (1992-1996, resideerus Brüsselis)
•Jüri Luik                                                   (1997-1999, resideerus Brüsselis)
•Tõnis Idarand                                          (1997-2000) chargé d'affaires
•Andrus Normet                                        (2000-2002) chargé d'affaires
•Priit Pallum                                              (2002-2006)
•Gita Kalmet                                              (2006-2011)
•Peep Jahilo                                              (2012-2017)


Eestil on Hollandis neli aukonsulit: Jan Brouwer Rotterdamis, Nicolaas Anthony van de Griendt Zwolles, Marcel Edwin van den Heuvel Amsterdamis ja Theodoor Willebrord (Wibo) Aris ülemereterritooriumil Curaçaol (Antillid ja Aruba). Hollandil Eestis aukonsuleid ei ole.

Olulisemad visiidid

Hollandisse

juuni 2017

peaminister Jüri Ratas Benelux-Põhjamaade-Baltimaade valitsusjuhtide kohtumisel Haagis, kohtumine peaminister Mark Ruttega

aprill 2015

välisminister Keit Pentus-Rosimannus küberkonverentsil Haagis, kohtumine Hollandi välisministriga

detsember 2014

kaitseminister Sven Mikser

august 2013

välisminister Urmas Paet

november 2012

välisminister Urmas Paet

detsember 2011

välisminister Urmas Paet internetivabaduse konverentsil

detsember 2010

välisminister Urmas Paet

oktoober 2009

peaminister Andrus Ansip

juuni 2007

president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine kuninganna Beatrix’iga

Eestisse
veebruar 2015 välisminister Bert Koenders Balti riikide ja Beneluxi välisministrite kohtumisel Tallinnas
oktoober 2014 kaitseminister Jeanine Hennis-Plasschaert
aprill 2014 välisminister Frans Timmermans internetivabaduse (FOC) konverentsil Tallinnas
aprill 2010 välisminister Maxime Verhagen Tallinnas NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel
märts 2010 välisminister Maxime Verhagen
august 2009 parlamendi spiiker Gerdi Verbeet naisspiikrite kohtumisel Tallinnas
oktoober 2008 välisminister Maxime Verhagen Balti-Beneluxi välisministrite kohtumisel
mai 2008 kuninganna Beatrix riigivisiit

 

Majandussuhted

 

Kaubavahetus
 

Holland on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kuulunud Eesti kaubanduspartnerite esikümnesse. 2014. aastal oli Holland Eesti jaoks suuruselt kaheksas väliskaubanduspartner 3,1% suuruse osakaaluga (810 mld EUR). Kui 2013.a. oli kaubavahetus languses miinus 12,2% – arvud vastavalt 281 ja 450 mln EUR, siis 2014.a. kasvas kaubavahetus mõlemas suunas, eksport ulatus 323 mln (+14,6%) ja import 487 mln EURini (+6,5%). Kaubavahetussaldo on Eesti jaoks jätkuvalt negatiivne, olles 2014.a lõpus -164 mln EUR.

Eesti-Hollandi põhikaubavahetus aastatel 2005 – 2014 (miljonites eurodes)

AASTA EKSPORT % ekspordist IMPORT % impordist
2005 150,1 2,4 280,7 3,4
2006 182,7 2,4 379,9 3,6
2007 215,5 2,7 389,1 3,4
2008 194,1 2,3 362,2 3,3
2009 160,5 2,5 257,4 3,5
2010 203,1 2,3 308,5 3,3
2011 324,2 2,7 465,2 3,7
2012 306,3 2,4 526,4 3,8
2013 281,3 2,3 449,5 3,3
2014 323,0 2,7 487,0 3,5

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2014. aaastal:

  • mineraalsed tooted - 36%
  • masinad ja seadmed - 13,8%
  • metallid ja metalltooted - 10,4%
  • elusloomad, loomsed tooted - 8%
  • puit ja puittooted - 7,7%

Peamised impordiartiklid 2014. aastal:

  • masinad ja seadmed - 24,5%
  • keemiatooted – 19%
  • taimsed tooted - 10,3%
  • valmistoidukaubad ja joogid - 9,7%
  • plastid ja plasttooted - 7.9%

Investeeringud
 

Otseinvesteeringute mahult on Holland juba aastaid olnud Eesti suuruselt kolmas välisinvestor Rootsi ja Soome järel ca 10% suurusega osakaaluga (31.12.2014 seisuga 1,654 mld eurot. Eesti Panga andmed). Hollandi investeeringud on paigutatud peamiselt veonduse-laonduse sektorisse (28% investeeringutest), kinnisvarasse (18%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (11%).

Äriregistri 01.04.2015 andmetel on Eestis registreeritud 315 Hollandi osalusega ettevõtet. Neist suurimad on Alexela Logistics, Maxima Eesti, Adven Eesti, Repo Vabrikud, Kunda Nordic Tsement, Starman, Tallinna Vesi. Mitmed nimetatud investeeringutest on NL päritolu vaid seetõttu, et firma peakontor on registreeritud Hollandis, tegelikud investeeringud aga pärinevad mõnest kolmandast riigist.

Eesti investeeringute sihtriigina oli Holland 2014. a. lõpu seisuga seitsmendal positsioonil (110,9 mln eurot e 2,1% Eesti otseinvesteeringutest välismaal). Investeeritud on kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse, finants- ja kindlustustegevusse, hulgi- ja jaekaubandusse, elektrienergiaga varustamisse, veonduse ja laonduse sektorisse, info- ja sidesektorisse ning kinnisvarasse.

Turism
 

Eestit külastavate hollandi turistide arv on viimase kolme aastaga kahekordistunud: kui 2010. a. külastas Eestit ligi 25 000 Hollandist saabunud turisti, siis 2013. ja 2014. aastal oli neid ca 50 000. Kasvanud on ka Eestis viibimise aeg, mis 2014. aastal ulatus pea kolme päevani. (Eesti Panga andmed).

Kui varasemalt ületas Hollandit külastavate eesti turistide arv mõnevõrra vastupidises suunas liikluse, siis 2014. aastal jäi Eesti residentide Hollandi-reiside arv väiksemaks: külastusi oli 46 500, vrd enam kuii 51 000 reisiga 2013. Turismivahetuse juures on oluline roll otselennuühendusel Tallinna ja Amsterdami vahel, mida teenindab kaks korda päevas Nordic Aviation Group.

Kaitsekoostöö
 

Hollandi ja Eesti kaitsekoostöö on aktiivne nii kahepoolselt kui NATO-partneritena. Alates 2014. a kevadest on kaitsekoostöö saavutanud täiesti uue taseme. Holland on üks aktiivsemaid liitlasi, kes väga nähtavalt on asunud ellu viima NATO tippkpohtumisel Walesis (sept 2014) antud lubadust ning tõhustama heidutusmeetmeid, mis suunatud NATO idatiivale,

Eesti poolt väga hinnatav on väljaõppealane koostöö, mille raames on toimunud mitmeid erinevad kursusi, õppusi ja visiite. Hollandi kaitseministeerium on pakkunud Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele väljaõppevõimalusi Hollandi Kaitsekolledžis, samuti Belgia-Hollandi miinikoolis EGUERIM. Holland on toetanud Balti Kaitsekolledžit nii materiaalselt kui ka õppejõu lähetamisega.

Eesti on hankinud ja hangib Hollandist erinevat liikurtehnikat. Ostetud on näiteks maastureid, meditsiinisõidukeid, treilerveokeid ja soomukeid (SISU XA). 1. oktoobril 2014 toimunud Hollandi kaitseministri visiidil Eestisse kirjutati alla kahepoolsele ühiste kavatsuste kokkuleppele, mis käsitleb koostööd soomustehnika vallas. Eesti hangib Hollandilt 44 jalaväe lahingumasinat CV90 ja toetusmasinaid, mis tarnitakse 2016.a. jooksul. Leppe kohaselt hakkavad kahe riigi kaitseväed vahetama infot mehhaniseeritud üksuste väljaõppe, taktika, laskemoona ja harjutusalade kohta. Hollandi sõjaväelased ja jalaväe lahingumasinad osalesid 2015.a veebruaris meie iseseisvuspäeva paraadil Narvas.

Holland on oma hävitajatega osalenud Leedust juhitavas NATO Balti riikide õhuturbemissioonis (2005 aprill - juuni). Alates 2014. aasta septembrist kuni aasta lõpuni toetasid viis Hollandi hävitajat (F-16) NATO Balti riikide õhuturbemissiooni, asudes Poolas Malborki õhuväebaasis.

Holland liitus Tallinnas asuva NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega (CCDCoE) aprillis 2012. Keskuses töötab Hollandi juriidiline nõustaja.

NATO tippkohtumisel Walesis (sept 2014) sõlmiti Eesti, Ühendkuningriigi, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Hollandi vahel ühiste kavatsuste leppe, mille alusel alustatakse ettevalmistusi uue sõjalise kiirreageerimisjõu – ühendekspeditsiooniväe loomiseks. Tegemist on nimetatud seitsme NATO liikmesriigi relvaüksustest koosneva kiirreageerimisjõuga, mille koosseisus hakkavad olema nii maa-, mere- kui ka õhuväeüksused;


Kultuuri- ja hariduskoostöö

 

Tihe hariduskoostöö seob juba aastakümneid Groningeni Ülikooli ja Tartu Ülikooli. Sõlmitud on leping vahetusüliõpilaste saatmiseks Erasmus programmi raames. Groningenis õpib 12 Eestist pärit üliõpilast, neist 6 vahetusüliõpilasena ja 6 kraadiõppes.  2013. õppeaastal lõpetati soome-ugri keelte õpetamine Groningeni Ülikoolis, mis oli Hollandis ainus, kus oli võimalik kõrgkooli tasemel eesti keelt õppida. Eestis on võimalik hollandi keelt õppida Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli keelekeskustes.

2007. aastal alustas Eesti välisministeeriumi kaasabil tegevust Eesti kool Hollandis. Üks kord kuus pühapäeviti toimuvast õppetööst võtab osa ca 40 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele.

Kultuurisuhted Eesti ja Hollandi vahel on aktiivsed ja toimivad enamjaolt otsekontaktide teel.

Viimastel aastatel on Hollandis ilmunud mitmeid nii Eesti ajalugu käsitlevaid teoseid kui ka ilukirjandust:

Suuresti Eesti ajalugu käsitleva raamatu Baltiche Zielen (Balti hinged) autor Jan Bakken esitles oma teost Tallinnas 2014.a. novembris.

  • 2014.a. novembris esitles Jan Bakken Tallinnas oma raamatut Baltiche Zielen (Balti hinged), mis suuresti käsitleb Eesti ajalugu.
  • 2012. aastal ilmus hollandi keeles esmakordselt suurem Eesti ajalugu käsitlev koguteos, mille autor on estofiilist professor Cornelius Hasselblat. Teos kannab pealkirja „Jääajast Skype’ini“ („Van Ijstijd tot Skype“).
  • 2009. aastal ilmus hollandi keeles Sofi Oksaneni „Puhastus“.
  • 2008. aastal ilmus "Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“ Onno Bus’i ja John de Jonge sulest.

Olulise panuse eesti kultuuri ja muusika nähtavamaks muutmisele Hollandis andis aastail 2006-2012 Haagi Resident Orkestri külalispeadirigendi ametis olnud Neeme Järvi. 20.-22.03.2015 toimusid Haagis Arvo Pärdi nädalalõpu nime all mitmed kontserdid, kus erinevad esinejad nii Hollandist kui väljastpoolt esitasid kavu, kus rõhk oli Pärdi muusikal.

Eesti filmid on viimasel ajal Hollandis väga edukalt linastunud. Vlissingeni filmifestivalil Films by the Sea (sept 2014) sai peapreemia Ilmar Raagi film Ma ei tule tagasi. Samas linastusid väga menukalt ka Eesti filmid Kertu ja Kirsitubakas. 2014. detsembris toimus Amsterdami mainekas EYE filmikeskuses ulatuslik Veiko Õunpuu filmide retrospektiiv, mille raames näidati kõiki Õunpuu täispikki mängufilme. Uue linateosena linastus samal ajal Hollandi kinodes Õunpuu film "FREE RANGE/Ballaad maailma heakskiitmisest" (2013). 2015. a. märtsis pälvis Priit Tenderi film „Alateadvuse maja“ (House of Unconsciousness) maailma animafestivalide A-klassi kuuluval Utrechti animafestivali jutustava filmi kategoorias grand prix. Sama film sai aprillis (8.-12.04.2015) Nijmegenis toimunud 7. lühifilmide festivalil Go Short Euroopa parima animafilmi auhinna. Programmis oli mitu filmi ka teistelt Eesti tegijatelt.

TopBack

© Eesti Suursaatkond Haagis Zeestraat 92, 2518 AD Haag, Holland tel. 31 (0)70 302 9050, e-mail: embassy.haag@mfa.ee