Isikute ja sõidukite riigipiiri ületamise kontrollis ning riigipiiri valvamisel kohaldatakse Schengeni piirieeskirjades, riigipiiri seaduses ja piirirežiimi eeskirjas sätestatud nõudeid. Riigipiiri valvamisel osaleb ka Kaitseliit.

Ajutisest piirikontrollist üksikasjalikumalt.

Suursaadiku sõnul on Amsterdami populaarsus eestlaste seas kiiresti kasvanud ja üha enam Eestist pärit turiste tahab tutvuda Madalmaade Kuningriigi pealinnaga. „Amsterdami mainekates ülikoolides õpib järjest rohkem eestlasi ja täheldada on Eesti äriringkondade huvi tõusu kontaktide vastu Amsterdami ja Põhja-Hollandi provintsiga,“ ütles suursaadik Kalmet. Suursaadik märkis, et aukonsulaadi avamine Amsterdamis on loogiliseks sammuks Eesti aukonsulite võrgustiku laiendamisel ja avaldas lootust, et vastavatud aukonsulaadist kujuneb Haagis asuva Eesti saatkonna kõrval üks Eesti äridiplomaatia tugipunktidest Madalmaade Kuningriigis.

Uue Eesti aukonsulaadi teeninduspiirkonda kuulub Amsterdami linn ja Põhja-Hollandi provints. Aukonsulaat asub aadressil Oude Spiegelstraat 4, 1016 BM Amsterdam, Madalmade Kuningriik. Aukonsuliga saab ühendust telefonil: 020 422 6777, faksil: 020 422 6775 ja e-posti aadressil: marcel.vandenheuvel@me.com.

Marcel van den Heuvel on sündinud 1961 aastal. Ta on lõpetanud Amsterdami Ülikooli ajaloo erialal ning täiendanud ennast sama ülikooli õigusteaduskonnas. Van den Heuvel on töötanud Amsterdami linnavalitsuses, tegutsenud konsultandi ja projektijuhina nii Hollandis kui ka mitmetes rahvusvahelistes projektides. Eestiga on aukonsul tihedamalt seotud alates 2005. aastast, mil temast sai Muhu saarel asuva Pädaste mõisa üks kaasomanikke.

Lisaks uuele aukonsulile Amsterdamis on Eestil Madalmaade Kuningriigis veel kolm aukonsulit: Rotterdamis, Zwolles ja Hollandi Antillidel.

Lisainfot Eesti aukonsulaatide kohta: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/125

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Viisakutse nõudest  loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.