Estonian Embassy in Haag :: Uudised ja sündmused

ERSO kontsert Groningenis

Sat, 18 Feb 2012 08:54:02 GMT

Sarja SAAGA 4. kontsert IN SPE

Kavas:

Pärt. “In Spe” puhkpillikvintetile ja keelpilliorkestrile (esiettekanne Eestis)
Pärt. “Aadama itk”
Mozart. Reekviem

Kädy Plaas (sopran)
Iris Oja (alt)
Colin Balzer (tenor)
Simon Bailey (bass)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent DANIEL REUSS

Rohkem infot: http://www.erso.ee/?concert=in-spe

Veljo Tormise looming Hollandi vokaalansambli Musa esituses

Sat, 05 Nov 2011 11:10:49 GMT

Hollandi vokaalansambel Musa esitab kontserdil „Hermetische Harmonie“ Veljo Tormise loomingut „Sügismaastikud“ osad 1, 2, 3 ja 7.

Kontserdid toimuvad laupäeval 5. novembril 2011 Amsterdamis, algusega kell 14:00 ja pühapäeval 6. novembril 2011 Utrechtis, algusega kell 20:15.

Lisainformatsioon veebiaadressil: http://musa.nu/default-gr.html

F. Dostojevski etendus "12 Karamazovit" Amsterdamis

Sun, 11 Dec 2011 22:00:00 GMT

Soome teatri direktori Kristian Smedsi koostöös Von Krahli teatri näitlejatega täispikk etendus 12 Karamazovit.

Amsterdamis/Stadsshouwburgis:

Esmaspäeval 12.12.2011
Teisipäeval 13.12.2011

Lisainformatsioon:
http://karamazovid.com/
http://www.estemb.nl/events/aid-740

Eesti, Holland, Belgia, Luksemburg, Läti ja Leedu soovivad Euroopa Liidu esindustele maailmas konsulaarabi ülesandeid

Mon, 12 Sep 2011 08:26:12 GMT

Välisminister Urmas Paet arutas Muhumaal Pädaste mõisas Hollandi välisministri Uri Rosenthali, Belgia välisministri Steven Vanackere, Luksemburgi välisministri Jean Asselborni, Läti välisministri Ģirts Valdis Kristovskise ja Leedu asevälisministri Egidijus Meilūnasega võimalusi Euroopa Liidu esindustele maailmas konsulaarabi ülesannete andmiseks.

„Euroopa Liidul on esindused peaaegu kõigis maailma riikides ning neile tuleks lisada ka konsulaarabi ülesanded, et kõik Euroopa Liidu riikide kodanikud saaksid abi ka siis, kui selle riigi saatkonda konkreetses riigis pole. See tähendaks olemasolevate võimaluste otstarbekamat kasutamist ning inimestele reaalset abi,“ ütles välisminister Paet.

Beneluxi ja Balti riikide välisministrid rääkisid kohtumisel ka Iisraeli-Palestiina suhetest. „Iisrael ja Palestiina peavad taastama omavahelised kõnelused,“ ütles Paet. „Kõik rahvusvahelise kogukonna, seal hulgas ÜRO otsused peavad aitama kaasa kahepoolsete kõneluste taastamisele, mitte vastupidi,“ lisas ta.

Välisministrid kõnelesid Pädastes ka Euroopa Liidu idapartnerlusest. Paeti sõnul on idapartnerluse riikide arengus paraku ka tagasilööke, kuid neile riikidele on reformide jätkamise toetuseks oluline Euroopa perspektiiv. „Samas peab Euroopa Liit järjekindlalt nõudma õigusriigi põhimõtetest kinnipidamist,“ lisas ta.

Rääkides olukorrast Valgevenes leidsid välisministrid, et olulisim on poliitvangide vabastamine ja rehabiliteerimine ning inimõiguslaste tagakiusamise lõpetamine. „Alles siis on võimalik Valgevene-suunaline Euroopa Liidu poliitika uuele tasemele viia,“ märkis välisminister Paet. „Tuleb jätkata Valgevene kodanikuühiskonna toetamist,“ lisas ta.

Välisministrid arutasid kohtumisel ka Euroopa Liidu laienemisega seonduvat ehk liitumiskõneluste alustamist Serbia ja Montenegroga ning Afganistani panustamist.

Foto: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/

Veljo Tormise koorifestival Hollandis

Fri, 05 Nov 2010 15:34:08 GMT

Novembri esimesel nädalal tähistatakse Hollandis suurejoonelise koorifestivaliga helilooja Veljo Tormise 80. sünnipäeva. 5. novembril kell 20:00 astuvad Leidenis Stadsgehoorzaalis üles 9 Hollandi harrastuskoori ja esitavad läbilõike Tormise loomingust. Lisaks heale koorimuusikale pakutakse publikule ka silmailu – välja on pandud valik viimase laulupeo fotodest.

6. novembril toimub Amsterdamis Boomkerkis, algusega kell 15:00, Tormisele pühendatud kontsert-loeng, kus lisaks kooride esituses kõlavale Tormise loomingule, räägib professor Cornelius Hasselblatt Groningeni ülikoolist eesti luulest ja muusikateadlane Triinu Ojamaa eesti Kirjandusmuuseumist Tartus räägib Tormisest ja regilaulust eesti muusikaloos, õhtu lõpetab intervjuu maestro endaga.

Lisa informatsioon veebiaadressidel http://exart.eu/exarttormis.html ning http://www.leidsekoren.nl/

Eesti Foto näitus Amstelveenis

Thu, 30 Sep 2010 17:18:20 GMT

30. septembril avatakse Hollandis, Amstelveenis, IV Rahvusvahelise Fotobiennaali GRID 2010 raames, Eesti Foto näitus. Tegemist on esimese põhjalikuma Eesti fotograafiat tutvustava väljapanekuga Hollandis läbi aegade. Näitusel eksponeerivad oma töid neli omanäolist ja põnevat Eesti fotokunstnikku – Ruth Huimerind, Peeter Laurits ning Tiit ja Ivar Veermäe.

Fotobiennaalil GRID 2010 osaleb 20 riiki üle kogu maailma. Vaataja ette tuuakse 80 projekti, mis peavad kajastama kaasaja foto kõige uudsemaid ja loomingulisemaid trende. Kokku 60 näitust, mida saab näha galeriides ja ka ebatraditsioonilisemates väljapanekukohtades üle kogu Amsterdami ja selle lähiümbruse. Eesti on kutsutud biennaalile esmakordselt. Eesti väljapanek saab teoks EV Suursaatkonna Haagis ja Hollandi Sociale Verzekeringsbank koostöös.

Näitus jääb avatuks 5. novembrini käesoleval aastal.

Lisainfo: www.gridphotofestival.com

Näituse tutvustus

Ruth Huimerind

Eesti suursaadik Madalmaade kuningriigis avas Amsterdamis Eesti aukonsulaadi

Mon, 21 Dec 2009 14:13:16 GMT

Laupäeval, 19. detsembril avas Eesti suursaadik Madalmaade Kuningriigis Gita Kalmet Eesti aukonsulaadi Amsterdamis. Eesti aukonsul Amsterdamis on Marcel van den Heuvel.

Suursaadiku sõnul on Amsterdami populaarsus eestlaste seas kiiresti kasvanud ja üha enam Eestist pärit turiste tahab tutvuda Madalmaade Kuningriigi pealinnaga. „Amsterdami mainekates ülikoolides õpib järjest rohkem eestlasi ja täheldada on Eesti äriringkondade huvi tõusu kontaktide vastu Amsterdami ja Põhja-Hollandi provintsiga,“ ütles suursaadik Kalmet. Suursaadik märkis, et aukonsulaadi avamine Amsterdamis on loogiliseks sammuks Eesti aukonsulite võrgustiku laiendamisel ja avaldas lootust, et vastavatud aukonsulaadist kujuneb Haagis asuva Eesti saatkonna kõrval üks Eesti äridiplomaatia tugipunktidest Madalmaade Kuningriigis.

Uue Eesti aukonsulaadi teeninduspiirkonda kuulub Amsterdami linn ja Põhja-Hollandi provints. Aukonsulaat asub aadressil Oude Spiegelstraat 4, 1016 BM Amsterdam, Madalmade Kuningriik. Aukonsuliga saab ühendust telefonil: 020 422 6777, faksil: 020 422 6775 ja e-posti aadressil: marcel.vandenheuvel@me.com.

Marcel van den Heuvel on sündinud 1961 aastal. Ta on lõpetanud Amsterdami Ülikooli ajaloo erialal ning täiendanud ennast sama ülikooli õigusteaduskonnas. Van den Heuvel on töötanud Amsterdami linnavalitsuses, tegutsenud konsultandi ja projektijuhina nii Hollandis kui ka mitmetes rahvusvahelistes projektides. Eestiga on aukonsul tihedamalt seotud alates 2005. aastast, mil temast sai Muhu saarel asuva Pädaste mõisa üks kaasomanikke.

Lisaks uuele aukonsulile Amsterdamis on Eestil Madalmaade Kuningriigis veel kolm aukonsulit: Rotterdamis, Zwolles ja Hollandi Antillidel.

Lisainfot Eesti aukonsulaatide kohta: http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/125

Eesti käpikute näitus Haagi linnavalitsuse aatriumis

Tue, 08 Dec 2009 14:46:03 GMT

Eesti kodanikud välismaal saavad kohalike omavalitsuste valimistel osaleda interneti vahendusel

Thu, 08 Oct 2009 06:08:59 GMT

Eelseisvatel kohalikel valimistel saab hääletada ka interneti teel. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt aadressil www.valimised.ee.
Internetihääletus algab Eesti aja järgi neljapäeval, 8. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb 14. oktoobril kell 20.00.
Soovi korral saab häält muuta nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise ajal 12. – 14. oktoobrini valimisjaoskonnas hääletades. Valimispäeval häält muuta ei saa.

Sõrmejälgede võtmine passi taotlemisel

Mon, 01 Jun 2009 07:44:50 GMT

Alates 29. juunist 2009 hakatakse kõikidelt Eesti kodaniku passi taotlejatelt võtma dokumendi taotluse esitamisel sõrmejälgi. Sõrmejälgede võtmine on kohustuslik alates 6-ndast eluaastast (alla 6-aastastelt lastelt sõrmejälgi ei võeta). Välisriikides võetakse passitaotlusi ja sõrmejälgi vaid Eesti välisesindustes. Aukonsulite juures ei ole võimalik esitada passitaotlusi ega anda sõrmejälgi.

Juhime tähelepanu, et alates 29. juunist k.a saab korduvpassi posti teel taotleda vaid alla 6-aastastele lastele. Korduvpassi saab posti teel taotleda ka juhul, kui eelnevalt väljastatud sõrmejäljekujutisega passi väljastamisest on möödunud vähem kui 2 aastat.

Kui soovite taotleda omale uut korduvpassi enne passis sõrmejäljekujutise kasutuselevõtmist (passi kehtivuse lõpuni on jäänud vaid paar kuud vms põhjusel), saate posti teel taotlusi esitada veel kuni 28. juunini 2009 (hilisema postitempli kuupäeva kandva taotluse korral tuleb sõrmejälgede hõivamiseks isiklikult kohale minna kas Eesti välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodesse Eestis).

Täiendavat teavet sõrmejälgede hõivamise, nende kasutamise ja muude küsimuste kohta saab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kodulehelt.

Teater NO99 osaleb festivalil Hollandis

Wed, 20 May 2009 21:00:00 GMT

Teater NO99 annab järjekordsed külalisetendused lavastusega "GEP". Seekord esinetakse kahel korral mainekal festivalil a/d Werf Hollandis Utrechtis. Tegemist on Euroopa ühe olulisema festivaliga, mis keskendub teatritele, kes otsivad, kuid on juba ka üht-teist leidnud. Tegemist on lavastuse "GEP" üheteistkümnenda välisfestivaliga.

"GEP" on tänaseks tõlgitud seitsmesse keelde, seda on mängitud lisaks Eestile veel Leedus, Poolas, Saksamaal, Šveitsis, Soomes, Venemaal ja Austrias, kokku pea kakskümmend korda. Lavastuse idee autor ning lavastaja on Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades Teater NO99 trupp ning külalisena Elina Reinold.

Eesti loobub viisakutsest

Mon, 11 May 2009 13:23:47 GMT

Eesti lihtsustab Eestisse reisivate inimeste viisataotlemist. 7. mail võttis Riigikogu vastu seaduse muudatuse, millega kaotatakse viisakutse nõue. Seaduse muudatus jõustub 30. juulil. Kuni 29. juulini kehtib senine kord ja viisakutseid saab kinnitada Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatud ja kinnitatud viisakutsed kehtivad Eesti välisesinduses reisi eesmärki tõendava dokumendina 6 kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast.

Viisakutse nõudest loobumine tähendab, et viisataotleja ei pea edaspidi esitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis või muus vormis kinnitatud kutset ja oma reisieesmärgi tõendamiseks piisab edaspidi teistest asjassepuutuvatest dokumentidest.

Kutse nõudest loobumine teeb viisataotlejale asjaajamise kiiremaks ja lihtsamaks. Kõik muud viisa taotlemise nõuded jäävad endiseks.

Kõige olulisem on, et viisataotleja esitab oma reisiplaanid ausalt ja arusaadavalt, märgib viisataotluses korrektselt oma peamise kontakti ja viibimiskoha Eestis. Samaks jääb nõue esitada dokumendid, mis tõendavad reisi eesmärki ja vahendite olemasolu edasi-tagasi reisiks, ülalpidamiseks ja majutuseks. Kasuks tuleb ka, kui viisataotleja näitab ära oma sideme Eestiga (näiteks perekonnaseisudokumendid või külastatava vabas vormis kiri või e-mail, milles kirjeldatakse sidemeid viisataotlejaga).

Konsulil on jätkuvalt õigus paluda viisataotlejal või asjassepuutuval isikul või organisatsioonil esitada suulisi või kirjalikke selgitusi viisa aluseks olevate asjaolude kohta. Nagu senigi võib konsul paluda esitada dokumente, mis tõendavad viisataotleja kavatsust viisa kehtivuse lõppemisel Schengeni ruumist lahkuda: tagasisõidupiletid, piisavad elatusvahendid, tõend töökohast, tõend elukohariigis asuva kinnisvara kohta, tõend seotuse kohta elukohariigiga (perekondlikud sidemed, ametialane staatus).

Reisieesmärgi tõendamisel võib täiendavalt esitada näiteks järgmisi dokumente (nimekiri pole lõplik):

Ärireiside puhul: kohtumist, konverentsi vms. korraldava firma kirjalik kinnitus, kutsed/piletid messidele, seminaridele; dokumendid, mis kinnitavad ärisuhte olemasolu või tõendavad taotleja seotust/staatust firmas.

Eraisikute reiside puhul: majutust tõendavad dokumendid (hotelli broneering, eraisiku kiri või e-mail, mis kinnitab, et vastuvõtja võimaldab viisataotlejale majutuse); reisipaketid; sõidupiletite koopiad.

Tallinna Saksofonikvarteti kontsert Haagis

Wed, 25 Feb 2009 22:00:00 GMT

Tähistamaks vabariigi aastapäeva esineb Nieuwe Kerk`is Tallinna Saksofonikvartett koosseisus Olavi Kasemaa, Valdur Neumann, Villu Veski, Hendrik Nagla.
Kontserdi algus kell 19.00

Prof. Andres Uibo ja Mari-Liis Uibo kontsert Amsterdamis

Tue, 03 Feb 2009 12:19:19 GMT

3. veebruaril kell 20.15 toimub Amsterdamis professor Andres Uibo ja Mari-Liis Uibo kontsert (Orgelpark, Gerard Brandtstraat 26, 1054 JK Amsterdam). Kavas on Mendelssohni ning Arro, Pärdi ja Uibo loomingut. Info ja piletite reserveerimine: http://www.orgelpark.nl/pages/agenda/voorstelling/17303

Eesti Vabariigi juubeli tähistamine Groningeni Ülikoolis

Wed, 10 Sep 2008 21:00:00 GMT

Groningeli Ülikoolis avatakse näitus "Eesti Vabariik -90".
Esitletakse Jaan Krossi raamatut "Paigallend", näidatakse dokumentaalfilmi "Laulev revolutsioon", toimub ajaloo teemaline vestlusring.
Ürituse algus kell 14.00

Kontsert-vastuvõtt Haagis

Sun, 24 Feb 2008 22:00:00 GMT

Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontsert-vastuvõtul Haagi Raekojas esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja ansambel Hortus Musicus.
Saatkonnas avatud Urmo Rausi ja Leonhard Lapini tööde näitus.

Andres Uibo ja Mari-Liis Uibo kontsert Amsterdamis

Mon, 18 Feb 2008 22:00:00 GMT

Amsterdamis, Het Orgelpark`is, annavad kontserdi Andres Uibo orelil ja Mari-Liis Uibo viiulil. Kavas Eesti heliloojate looming (Pärt, Tüür, Sisask).

Neeme Järvi kontserdid

Thu, 30 Aug 2007 21:00:00 GMT

Neeme Järvi juhatab Residentie Orkest'i.

Paavo Järvi Amsterdamis

Mon, 13 Aug 2007 21:00:00 GMT

14. ja 15. augustil juhatab Paavo Järvi Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestrit Concertgebouw's.

Eesti kunsti näitus Põhja-Hollandis

Fri, 15 Jun 2007 21:00:00 GMT

16. juunil avatakse Eesti kunsti näitusmüük Põhja-Hollandis, De Wijkis.
Tegemist on heategevusüritusega, mille tuludest teatud kindel protsent antakse Nepaali haigla toetamiseks. Idee on kahe heategevusliku organisatsiooni MTÜ Eesti Haiglaklounid ja Nepalimed Holland Foundation koostööst.

Näitusel on välja pandud Eesti maalikunstnike ( Kreg A-Kristring, Andro Kööp, Monika Kreegi ja Anna Litvinova-Merilo) töödele lisaks keraamika (Urmas Puhkan, Aigi Orav ja Kärt Seppel) ja ehted (Krista Lehari).