Eesti ja Holland

09.01.2012

Madalmaade Kuningriik (Holland) tunnustas Eesti Vabariiki 5. märtsil 1921. aastal. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Holland Eestit 2. septembril 1991. Diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991.

Madalmaade Kuningriigi suursaadikuks Eesti Vabariigis on Maurits Robbert Jochems, kes esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile 28. oktoobril 2010.

Eelnevalt on Madalmaade suursaadikuteks Eestis olnud:

• Mrs. Joanna Van Vliet (2001 – 2005)
• Mr. Hans Glaubitz (2005 – 2006)
• Mr. Henk Ary Christiaan van der Zwan (2006 – 2010)

Eelnevalt on Eestit Madalmaades esindanud:

• Clyde Kull, resideeris Brüsselis (1992 – 1996)
• Jüri Luik, resideeris Brüsselis (1997 – 1999)
• Tõnis Idarand ja Andrus Normet, resideerisid Haagis ajutiste asjuritena (1999 – 2002)
• Priit Pallum (2002 – 2006)
• Gita Kalmet (2006-2011)

15. novembril 2006 toimus Haagis Eesti uue saatkonnamaja pidulik avamine välisminister Urmas Paeti osalusel.

Eestil on Hollandis kolm tegutsevat aukonsulaati. Aukonsul Jan Brouwer resideerib Rotterdamis, aukonsul Nicolaas van de Griendt Zwolles ning aukonsul Marcel van den Heuvel Amsterdamis. Aukonsulaat Zwolles avati pidulikult 28. juulil 2009 välisminister Urmas Paeti poolt. Aukonsulaadi Amsterdamis avas suursaadik Gita Kalmet 19. detsembril 2009.

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel on sõlmitud järgmised valitsustevahelised lepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 01.09.93)
• Leping lennuühendusest nende vastavate territooriumite vahel ja nende üle (jõustus 01.02.94)
• Meretranspordialane leping (jõustus 01.02.94)
• Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi kuningriigi valitsuste vaheline kokkulepe maanteeveo kohta (jõustus 01.12.94)
• Leping vastastikuse haldusabi osutamise kohta tolliseaduse nõuetekohasel rakendamisel ning tolliseaduse rikkumiste ennetamisel, uurimisel ja nende vastu võitlemisel (jõustus 01.06.96)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.11.98)
• Kokkulepe vastastikuse viisakohustusest loobumise kohta (lepingu osapooled on ka Belgia Kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik,  ajutiselt rakendatud alates 01.07.99)
• Vastastikuse mõistmise memorandum ametikohustuste täitmiseks teise riiki nimetatud töötaja ülalpeetavate töötamisest asukohariigis (jõustus 19.11.02)
• Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise alase koostöö vastastikuse mõistmise memorandum vastavalt Kyoto protokolli artiklile 6 (jõustus 09.09.03)
• Leping Europoli sideohvitseri privileegide ja immuniteedi kohta (jõustus 01.10.03)
• Sotsiaalkindlustushüvitiste ekspordi ja maksmise leping (jõustus 01.06.04)

Kahepoolne koostöö

Eesti suhted Hollandiga on head ja tihedad. Hollandit on viimaste aastate jooksul külastanud nii Eesti president, peaminister, välisminister kui ka teised kõrgemad ametiisikud, kõrgeid visiite on toimunud ka Hollandist Eestisse. Kuninganna Beatrix käis Eestis riigivisiidil 2008. a. mais. Hollandi välisminister Maxime Verhageni visiit Eestisse toimus märtsis 2010, aprillis osales ta ka NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel Tallinnas. Välisministrid kohtuvad regulaarselt ka Balti ja Beneluxi riikide välisministrite formaadis. Peaminister Andrus Ansipi visiit Madalmaade Kuningriiki sai teoks oktoobris 2009 ja välisminister Urmas Paet külastas oma kolleegi Uri Rosenthali detsembris 2010.

Majandussuhted

Eesti ja Hollandi kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates
1. maist 2004 Euroopa Liidu siseturu reeglid ja kahepoolsed kokkulepped liikmesriikide pädevuses olevates valdkondades (vt lepingute loend).

KAUBAVAHETUS

2010. aasta jooksul oli kaubavahetuse käive Hollandiga 507,2 mln EUR, mis on 2,9% Eesti kaubavahetuse käibest ja teeb Hollandist Eesti 8. kaubanduspartneri. 199,9 mln EUR ja 2,3%-lise osatähtsusega oli Holland Eesti 11. eksporditurg. Eesti impordipartnerite seas oli Holland 307,2 mln EUR ja 2,8 %-lise osatähtsusega 8. kohal.

Eesti-Hollandi põhikaubavahetus aastatel 2005 – 2010 (miljonites eurodes)

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2010. a.:

• mineraalsed tooted - 26,5 %
• metallid ja metallitooted -14 %
• masinad ja seadmed - 10,3 %

Peamised impordiartiklid 2010. a.:

• masinad ja seadmed -18,6 %
• keemiatooted - 15,3 %
• taimsed tooted - 14,8 %

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel moodustasid Hollandi firmade otseinvesteeringud Eestisse 30.12.2010. a. seisuga 1,07 mlrd EUR, mis moodustas 8,9% Eestisse tehtud otseinvesteeringute üldmahust. Otseinvesteeringute mahult oli Holland Eestisse investeerinud riikide üldjärjestuses Rootsi ja Soome järel 3. kohal. Hollandi rahavood on suundunud Eestis veonduse-laonduse sektorisse (28,9 % investeeringutest), kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (15 %) ning töötlevasse tööstusesse (14,1 %).

Eesti Ettevõtteregistri andmetel oli 01.04.2010 seisuga Eestis registreeritud 261 Hollandi osalusega firmat. Suurimad Hollandi osalusega ettevõtted Eestis on Maxima Eesti OÜ, AS Magnum, AS Kunda Nordic Tsement, AS Tallinna Vesi, AS Reval Hotelligrupp.

Eesti on 31.12.2010 seisuga Hollandisse investeerinud 87 mln eurot, mis on läinud peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalasesse tegevusse (81,6 %) ja töötlevasse tööstusesse (2,5 %), vähemal määral ka hulgi- ja jaekaubandusse, mootorsõidukite ja mootorrataste remonti ja kinnisvara-alasesse tegevusse.

TURISM

Saatkonna kogemuse põhjal saab väita, et hollandlaste huvi Eestisse reisimise vastu on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Väga sageli tuntakse huvi kogupere-reisi võimaluste vastu: hollandlane ei keskendu ainult Tallinnale, tavaliselt soovitakse reisida autoga läbi Eestimaa. Küsitakse ööbimisvõimaluste järele väljaspool pealinna, jalgrattaradade ja viimasel ajal ka väikesadamate kohta. Eraldi valdkonnana pakub hollandlastele huvi karavaniturism.

Kaitsekoostöö

Hollandi ja Eesti kaitsealane koostöö on olnud võrdlemisi aktiivne. Peale Eesti liitumist NATO-ga on koostöö aktiivsus mõnevõrra langenud. 2005. aasta sügisel määras Eesti Hollandisse kaitseatašee – kolonelleitnant Lauri Einre oli Eesti esimene kaitseatašee Hollandis (asukohaga Londonis). Alates augustist 2007 kuni augustini 2010 oli Eesti kaitseatašee Hollandis Urmas Muld, kes resideeris samuti Londonis. Alates augustist 2003 oli Hollandi kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Bruno Gerrits, kes resideeris Haagis. Praegu on kaitseatašeeks Cdr. Hans de Brouwer, kes katab Eestit samuti Haagist.

8. oktoobril 1997 sõlmiti Eesti ja Hollandi kaitseministeeriumite vahel vastastikuse mõistmise memorandum kahepoolsete kontaktide ja kaitsealase koostöö kohta, kus määratleti ära ka koostöövaldkonnad. Hollandi initsiatiivil alustati nimetatud memorandumi ajakohastamist, uuendatud memorandum allkirjastati 1. oktoobril 2008.

Eesti poolt väga hinnatavaks on kujunenud väljaõppealane koostöö, mille raames on toimunud igal aastal mitmeid erinevad kursusi, õppusi ja visiite. Hollandi kaitseministeerium on pakkunud Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele alates 1996. aastast väljaõppevõimalusi Hollandi Kaitsekolledžis, samuti Belgia-Hollandi miinikoolis EGUERIM. Holland on toetanud Balti kaitsekolledžit nii materiaalse abiga kui õppejõu lähetamisega.

Eesti ja Hollandi merevägede koostöö on olnud küllalt aktiivne. „Admiral Pitka” osales NATO miinitõrjeeskaadri töös ning selle raames toimus hollandlastega tihe koostöö. Missiooni ajaks paigaldas Hollandi merevägi laevale oma krüpto- ja sidetehnikat, mis oli hädavajalik „Admiral Pitka” NATO interoperabiilsuse tagamiseks (krüpto- ja sidetehnika anti „Admiral Pitkale” kasutamiseks viieks aastaks). Samuti on Holland osalenud miinitõrjeoperatsioonil „Open Spirit”.

Holland pakkus Balti riikidele õhuturvet alates 2005. a aprilli algusest kuni juuni lõpuni. Eesti on hankinud ja hangib Hollandist erinevat liikurtehnikat. Ostetud on näiteks maastureid, meditsiinisõidukeid, treilerveokeid. Eesti ostab Hollandilt 81 SISU XA 188 soomukit (kokkulepe allkirjastati 07.10.2010 Haagis).

Hollandi abi ja arengukoostöö

Holland on Eesti jaoks olnud Soome, Rootsi ja Taani kõrval üks neljast peamisest kahepoolseid projekte finantseerivast riigist. (Holland lõpetas traditsioonilisel kujul Eestile abi andmise seoses Eesti ühinemisega EL-ga.) Kahe riigi koostöö on hõlmanud mitmeid ühiseid projekte nii põllumajanduses, justiitskoostöös, sadamamajanduses kui keskkonnakaitses. Ühiselt on läbi viidud mitmete erialade koolitusi.

Edukamate Hollandi koostööprojektidena võib välja tuua:

• Riigikontrolli administratiivse suutlikkuse tõstmise projekt, mille raames võib eraldi välja tuua organisatsiooni üldisele tugevdamisele suunatud tegevused ning auditsüsteemi eduka arendamise ja juurutamise;
• 8 aastat väldanud Eesti talude nõustamise projekt, mille jooksul abistati 30 Eesti näidistalu piimakarja kasvatuse, söötade, piima kvaliteedi, raamatupidamise ning talu juhtimise osas, soodustingimustel saadi jõusööta ja tehnoloogiat;
• 112 hädaabi numbri sisseviimise toetamine Eestis;
• Luhamaa piiripunkti rekonstrueerimine ja sisustamine seadmetega.

Holland on pikaajalise arengukoostöö kogemusega riik ja Eestil on Hollandilt selles vallas palju õppida. Holland panustab arengukoostöösse 0,8 % SKP-st, olles üks vähestest riikidest, kes täidab ÜRO Millennium Development Goals 2015 eesmärke. Pool Hollandi arenguabirahast läheb Aafrikale.

Kultuurisuhted

Arhitektuur

Veebruaris 2007 külastas Eesti kultuuriministri ja ministeeriumi juures tegutseva arhitektuurikomisjoni kutsel Eestit Hollandi riigiarhitekt Mels Crouwel, kes kohtus kultuuriministeeriumi, arhitektuurikomisjoni ja Eesti Arhitektide Liidu esindajatega, tutvustades Hollandi arhitektuuripoliitika kogemusi. 2007. aastal leidis aset ka 29 liikmelise Hollandi naisarhitektide delegatsiooni Tallinna õppereis Eestisse, mille planeerimisele ja korraldamisele Eesti saatkond Hollandis kaasa aitas.

Muusika

Kultuurivahetusel oli kahepoolsetes suhetes 2011. aastal jätkuvalt suur osakaal, eriliselt esiletoomist väärivad järgmised üritused: eduka kontserdiga esines Amsterdami prestiižseimas kontserdimajas Concertgebouw’s Tallinn Sinfonietta Andres Mustoneni juhatusel; Madalmaade - aga ka Euroopa üks parimaid kammerkoore – Capella Amsterdam esitas kava „The Baltic Sun“, mis koosnes Balti heliloojate, sh Veljo Tormise ja Arvo Pärdi, teostest; samuti toimus Eduard Tubina muusika esmaettekanne Madalmaades, teose "Kontsert kontrabassile ja orkestrile" esitajaks oli Delfti orkester.

2010. aasta suurimateks kultuurisündmusteks olid Hollandi kammerkoori esinemine Kwintessens Arvo Pärdi 75. sünnipäevale pühendatud kavaga, Filharmoonia Kammerkoori esinemine Amsterdami kontserdimajas Concertgebouw’s hollandlasest Daniel Reussi juhatusel ning suurejooneline koorifestival helilooja Veljo Tormise 80. sünnipäeva auks. Nimetatud festivali raames astusid Leideni Stadsgehoorzaalis üles üheksa hollandi harrastuskoori ja esitasid läbilõike Tormise loomingust. Samuti toimus Amsterdamis Boomkerkis tervet pärastlõunat täitev Tormisele pühendatud kontsert-loeng, kus lisaks kooride esituses kõlanud Tormise loomingule rääkis professor Cornelius Hasselblatt Groningeni ülikoolist eesti luulest ja muusikateadlane Triinu Ojamaa Eesti Kirjandusmuuseumist tegi ettekande Eesti laulupidude traditsioonist.

2009. aasta olulisemateks sündmusteks olid vabariigi aastapäeva puhul toimunud suur džässkontsert Nieuwe Kerk’is Haagis. Esinema oli kutsutud Villu Veski ja Tallinna Jazzkvartett, kontsert võeti publiku poolt väga hästi vastu. Veebruari alguses esinesid Amsterdami kontserdisaalis Orgelpark orelikunstnik Andres Uibo koos viiuldajast tütre Mari-Liis Uiboga.

Saatkonna abiga korraldati samal aastal Viljandi Muusikakooli vabaõhukontsert Haagi kesklinnas, kuningliku Escher in het Paleis muuseumi ees. Muusikakool esines Haagi kuulajaskonnale ca pooleteisetunnise kontserdikavaga, mis võeti linnapubliku poolt väga hästi vastu. Pärast kontserti korraldas saatkond nii 80 muusikakooli inimesele kui kohalikule eestlaskonnale ja hollandi sõpradele saatkonnas vastuvõtu. Kontserdi korraldamise idee Haagis sai alguse Eestis elavalt ja Viljandi Muusikakoolis töötavalt hollandlasest muusikult Bert Langelerilt.

2005. aastast kuni 2011. aastani oli dirigent Neeme Järvi koostööleping enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestriga Residentie Orkester.

Kirjandus

11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest – nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani „Paigallend“ hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.

13. novembril 2008 esitles Eesti aukonsul Rotterdamis Jan Brouwer Onno Bus’i ja John de Jonge raamatut „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“.

2009. aastal ilmus hollandi keeles Sofi Oksaneni „Puhastus“.

Film

Märtsis 2008 toimus Eesti saatkonnas Hollandis eesti keele päev, millega kaasnes H. Meritsa filmi “Kallis Paul” linastus. 2007. aastal on loodud suhted Haagi Filmhuis’iga, et näidata Hollandis eesti filme.

Foto

2011. aastal avati vabariigi aastapäeval saatkonnas fotokunstnik Ruth Huimerinna tööde näitus.
2010. aastal eksponeeriti Leidenis Veljo Tormise 80. sünnipäeva auks korraldatud koorifestivali raames Eesti laulupeo fotosid.
Samal aastal oli Amstelveenis, IV Rahvusvahelise Fotobiennaali GRID raames avatud Eesti Foto näitus. Tegemist oli esimese põhjalikuma Eesti fotograafiat tutvustava väljapanekuga Hollandis läbi aegade. Näitusel eksponeerisid oma töid neli omanäolist ja põnevat Eesti fotokunstnikku – Ruth Huimerind, Peeter Laurits ning Tiit ja Ivar Veermäe. Fotobiennaalil GRID 2010 osales 20 riiki üle kogu maailma.

Haridusalane koostöö

Märtsis 2011 leidis Maastrichti ülikoolis aset Balti päev, mille raames toimus ka ülikooli poolt korraldatud Baltimaade-ülese kirjutamiskonkursi võitjate autasustamise tseremoonia. Juunis toimus Groningenis ülikooli eestvõttel V rahvusvaheline soome-ugri keelte sümpoosion.
2008. aastal käivitusid planeeritud Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Limburgi Groenewaldi kooli lõpuklasside vastastikused külastused (hollandlased käisid 2008. a. Saaremaal, projekt sai alguse sügisel 2006).

Detsembris 2008 korraldas Gasunie üliõpilasvahetus Groningenis terve rea Läänemere-äärseid riike tutvustavaid üritusi. Koostöös saatkonnaga toimus Eestit tutvustav päev, mille raames näidati dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ ja Groningeni ülikooli soomeugri teaduskonna prof. Cornelius Hasselblatt rääkis kohaletulnutele eesti keelest ja meelest, Gasunie fuajees olid eksponeeritud kunstnik Urmo Rausi maalid.

2007. aastal registreeriti Eesti välisministeeriumi finantstoel Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele. Akadeemilisemalt on eesti keelt võimalik õppida Groningeni ülikoolis.